Kuidas ma siia jõudsin?

Ja mis siis vana blogiga juhtus?

Ma ise ka ei saanud täpselt aru. WordPress tahab vahepeal manuaalset sisselogimist saada ja ühel unisel hommikul sõrmejäljega üritasingi seda teha, nagu tavaliselt. Aga käed on talvel kuivad ja sõrmejälg tihtilugu ei tööta. Mistõttu panin enda meelest oma tavalise sisselogimise info – kasutajanime ja parooli, aga järsku teatas süsteem, et oled teinud liiga palju valesid sisselogimise katseid ja konto on blokeeritud. Võta nüüd ja värskenda oma konto kuidas tahad. Süsteem pakkus võimalusi logida sisse oma e-maili kontoga või lasta uus logimislink meilile saata. 

Paraku selgus, et minu gmaili konto polegi wordpressi blogiga seotud. Kuidas nii?? Mul on ju isegi postkastis mingid vanad e-kirjad wordpressi teavitustega. Aga millegipärast gmaili kaudu wordpressi jõudes oli seal tühjus – ei mingit blogi, tee uus kui tahad.

Äkki siis blogi sai kunagi hot.ee kontoga seotud? Aga seda pole ju enam ammu olemaski? Suhtlesin online.ee teenusepakkujaga, kes väitis, et sellenimelist e-maili olemas enam ei ole, aga pakkus võimalust teha sama nimega uus konto. Tegin, aga ei tulnud ka sellele aadressile wordpressi logimislinki, kui seda saata üritasin.

Veetsin mitmeid päevi ja tunde chatGPT-ga, kes aina reipalt pakkus uusi võimalusi wordpressi lehel konto taastamiseks, aga ükski ei sobinud, sest wordpress tunnistab ainult e-mailiga sisenemist või algse kinnituslingi esitamist, mida mul polnud.

Kirjutasin otse suppordile – sealt küsiti, et äkki oskan mõne drafti sisu või pealkirja öelda – ma ei osanud, enda meelest olin kõik ära avaldanud.

Siis tuli mulle meelde, et ühte blogi ma tegin wordpressis sõbraga koos – äkki see info ja kuvatõmmised minust kui kaasautorist aitaks? Või parooliga kaitstud postituste salasõnad?

Kirjutasin jälle wordpressi toele ning sellele kirjale pole veel vastust saanud, täna on kuues päev..

Blogi oli küll endiselt alles, aga tunne, et mul pole selle üle enam kontrolli, tegi mind väga õnnetuks. Ühel hommikul täitsa nutsin korraliku peatäie. Sest blogi pole minu jaoks lihtsalt kroonika, vaid oluline osa elust, tähendus, looming, tugi ja kogukond. Nagu kiuste olin ju hiljuti blogis heietanud, et ei tea, kas ikka viitsin samal viisil edasi jms. Nüüd mõtlesin, et lugejad mõtlevad, et olen lihtsalt nad ainsagi selgituseta hüljanud..

Ühesõnaga, ootan siiani wordpressi toe vastust, aga otsustasin siiski teha algust uue blogiga, sest niikuinii vanas sai piltide maht pidevalt täis ning uuendust oli vaja. Kuna soovisin, et nimi ritsikukodu säiliks, kvalifitseerus see “personaliseeritud blogi” alla ning pidin maksma 59 eurot (ühe aasta eest). Vastu sain sellise puhta platsi, millega ma esialgu midagi pihta ei oska hakata ja mis mulle visuaalselt üldse ei meeldi. Eks siis vaikselt tuleb hakata kujundamisega nikerdama. Arvutiasjades olen küll saamatu boomer, aga mis teha, elu sunnib õppima.

Loo moraal: palun kontrollige oma kontod, meiliaadressid, paroolid ja backupid igal pool üle! Mina tõesti siiamaani ei saa aru, mida universum mulle sellise ninanipsuga öelda tahtis… Aga olgu peale, kuna ma niikuinii oma elu ümberkujundamise faasi jaanuaris sisenesin, eks siis ehitan ka selle valdkonna ümber.

Kui nüüd sekeldused blogiga ja mõned nõmedused veel välja arvata, siis elu kulges jaanuaris võrdlemisi rahulikult. Aga sellest juba järgmisel korral.

9 responses to “Kuidas ma siia jõudsin?”

  1. kui ma endale telefoni kõrvale tahvli sain, tabas mind ootamatult ka sarnane hetk, õnneks oli telefonis säilinud vanasse sissepääs ja lauaarvutis ka ning tegin kiired liigutused paroolide jms osas. Aga tahvlisse tekkis ikkagi täiesti uus mina. Ja nüüd sain siin lausa qr koodiga identida, väga tore.

    mul muidugi ei ole blogi nii oluline identiteedi osa, aga ikkagi miljon aastat tundeid talletanud

    Like

  2. Ma tegin jaanuaris kogemata oma D kettale formati, ehk siis kõik uuemad videod ja pildid läinud. Backup oli eelmise aasta aprillist. Midagi on õnneks telefonis ka. Nii et jah, tunneme siin üksteisele kaasa ja ega muud polegi teha. Uue hooga edasi!

    Like

    1. Lohutav kuulda, et teistel ka juhtub nõmedaid asju.

      Like

  3. Tere-tere tagasi! Oelme kenasti olemas ja alles 🙂

    Like

  4. Juhhei! Tundsin su blogist puudust! Tahaks kangesti teada, kuidas su töövaba elu läheb 🙃

    Like

  5. Tore, et oled tagasi, kahju et vanasse blogisse sisse ei saanud.

    Jõudsin ka siia. Kummaline, et support ei aidanud ja tehisarust ka abi polnud. Mul muideks vahepeal sama jama aga mitte blogi vaid läpakaga üldiselt, keeldus lambist sõrmejälge tunnistamast ja siis teatas, et liiga mitu korda salasõna üritanud ehkki polnud üldse – blokkis saadanas mu hoopis ära. Sain lõpuks op süsteemi kaudu sisse, aga tüli kui palju.

    Like

  6. Kuigi uus blogi on veidi harjumatu formaadiga, aga igatahes rõõm jälle sinust kuulda.

    Liked by 1 person

  7. Kena jälle su mõtteid lugeda! Igasuguste paroolide ja muude oluliste asjade kõrval tasub ka oma blogi aeg-ajalt kasvõi oma arvuti kõvakettale tõmmata, või pilve või mälupulgale. Olen ehk liiga paranoiline, kuid olen lähedalt näinud, kuidas justkui üliturvatud ja kontrolli all info võib kogemata kellegi käevääratusest kaduma minna.

    Liked by 2 people

Leave a comment